Mee raviomadused on suures sõltuvuses taimedest, millelt mesilased nektarit korjavad. Lisaks taimedelt pärinevatele kasulikele ainetele siasldab mesi ka mesilaste ensüüme. Mesilaste söögitoru ja nn pugu vahel on kühmuke, kus elutseb suurel arvul erinevat tüüpi piimhappebaktereid. Seda tüüpi erinevate bakterite rohkus mesilastel on oluliselt suurem võrreldes teiste putukatega. Kuumutamata mesi on väga kasulik ja võib sisaldada algstaadiumis suures koguses laktobatsille ja bifidobaktereid ning täiesti uudseid nende bakterite perkonda kuuluvaid bakteriliike ja nende ainevahetusprodukte, mis tugevdavad immuunsüsteeme ja aitavad taastada soolestiku loomulikku mikrofloorat, ning aitavad ka pidurdada pärmseente ( Candida albicans) vohamist.
MEEL ON POSITIIVNE MÕJU MAOLE.
Mesi aitab reguleerida seedenäärmete tegevust. Meega saab maomahla happesust alandada ja ka suurendada. Sooja meevee joomine alandab ja külma meevee joomine suurendab maomahla happesust. Sellega seoses sobib mesi hästi maokatarri ja kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks. Mesi kaitseb mao limaskesta ja hoiab ära alkoholist või ravimite tarvitamisel tekkida võivaid limaskesta kahjustusi. Mesi parandab söögiisu ja selles leiduvad ensüümid aitavad omastada toitaineid ja on kergelt lahtistava toimega. Erinevalt teistest toiduainetest pole meelõhustumiseks vaja seedeensüüme.
Mesi reguleerib veresuhkru taset, suurendab hemoglobiini hulka veres ja soodustab vereloomet.
Suhkruhaiged võivad mett süüa ainult arsti ettekirjutatud doosides. Mett on soovitav süüa kõrgvererõhu ja kehvveresuse korral.
Mesi tõstab “hea” kolesterooli taset veres.
MEE SÖÖMINE AITAB ENNETADA SÜDAMEHAIGUSI
Mesi aitab taastuda südamelihasepõletike tagajärjel tekkinud kahjustustest. Mesi hoiab südamenärve
ja südamerütmi häirete puhul ei tekki nii kergelt spasme. Südamel on vaja funktsioneerimiseks palju
energiat, mida leidub kergelt kättesaadaval kujul fruktoosi, glükoosi ja mineraalide näol, mis aitavad
südamel töörütmi taastada. Mesi parandab und ja on abiks närvisüsteemi haiguste ja neuroosi puhul.
Meega on ravitud ka peavalu, migreenihooge ja liigesehaigusi mis on seotud soolade kogunemisega. Meel on tugev
põletikuvastane toime mis mõjub ka antibiootikumide suhtes resistentsetele bakteritele. Näiteks suudab toime tulla isegi Staphylococcus aureusega, mille biokihist tavalised ravimid läbi ei suuda tungida. Lisaks parandab mesi antibiootikumide toimet pannes ravimiresistentse stafülokoki neile paremini alluma. Mee tugev antibakteriaalne toime tuleneb tema võimest toota ise vesinikperoksiidi. Detailsemalt kirjeldades on siis mees suur suhkru- ja madal veesisaldus, st kõrge osmootne rõhk ja madal vee aktiivsus – 0,54-0,75 ja kõrge happelisus (hapetest kõige enam glükoonhapet). Mee niiskussisalduse suurenemisel aktiveerub glükoosoksüdaasi toimel vesinikperoksiidi moodustamine.
Toodetakse madalas, kuid efektiivses koguses. Tänu sellele puudub tsütotoksiline toime inimese rakkudele.
Mees on väike valgusisaldus ja suure viskoossuse tõttu on mesi hapnikuvaene.
Mees leidub järgmisi antibakteriaalse toimega ühendeid (flavonoidid, terpeenid, metüülglüoksaal, fenoolsed ühendid, lenduvad ühendid, “defensin-1”)
Flavonoidid on suur pigmentide grupp, mida toodavad taimed. Mõjutavad bakterirakkude elutegevust ja suruvadmaha nende ohtlikkust.
“Defensin-1” on bakteritsiidse toimega peptiid, mida toodab mesilane. Varem isoleeritud mesilasema toitepiimas, kindlaks tehtud mesilase hemolümfis.
Metüülglüoksaal – leidub manuka mees
Suur hulk baktereid kaotab arenguvõime juba 20%-lise mee lahuse puhul Antibakteriaalne toime aitab edukalt meega ravida haavu, nahavigastusi ja seeneifektsioone. Näiteks on mesi herpese ravil paikselt pealekandes osutunud effektiivsemaks kui ravim Zovirax. Erinevalt muudest maiustustes ei kahjusta mesi hambaid kuna mee antibakteriaalne toime ei lase bakteritel hammastel paljuneda. Mesi on tuntud kõige rohkem kergemate külmetushaiguste ravimina. Mesi desinfitseerib suu,neelu limaskesti millel on hakkanud külmetamise tagajärjel bakterid paljunema. Mees leiduvad fütontsiidid ärritavad limaskestade närvilõpmeid ja kutsuvad esile peente veresoonte laienemise ja nii pääsevad organismi fagotsüüdid viirusi ja baktereid hävitama.