Eestis on valdavalt kasutuses kahte tüüpi mesitarusid-lamavtaru ja korpustaru, mis siis veel omakorda jagunevad raamimõõdu järgi. Keskenduks esialgu korpustaru ehitamisele.
Korpustaru koosneb põhjast, korpustest ja katusest. Korpustaru korpuseid saab ehitada valdavalt kahte moodi.
Algajal on muidugi lihtsam valmistada täispuidust korpuseid. Kuigi peab alustuseks kohe ütlema, et esmapilgul on korpustaru korpuse konstruktsioon väga lihtne, ning tundub , et seda on kiire ja kerge valmistada. Oma elu esimes korpuse valmistamise protsessi käigus jõuab tihti aga kohale arusaamine, et kõik ei lähegi nii libedalt. Hea lõpptulemuse saamiseks on vajalik detailide lõiketäpsus mõõtude osas ja hoolikas montaaž. Selle saavutmine nõuab häid tööpinke ja nende täpset seadistamist ja täpsust tööoperatsioonide sooritamisel. Üldjuhul puuduvad ka vajalikud rakised mis hõlbustaks tööd ja montaaži. Tihti võivad ka olla detailid täpselt lõigatud ja hoolikalt ühendatud aga korpus on ikkagi kuidagi kõver. Iga väike apsakas väljendub lõpptulemuses. Ebatäpsete detailide või halva montaaži tulemina võivad korpused jääda üksteise peal kiikuma ja korpuste vahele võivad jääda vahed. Lisaks võivad mesilaskäigu vahed muutuda liiga suureks või väikseks. Korpuse valmistamisele kuluvat aeg ja tarukorpuse hinda arvestades. ei ole 1-2 taru tarbeks korpuste valmistamine tasuv, ning mõistlikum oleks need osta. Põhiliseks pidurdavaks asjoluks kujuneb, vajalike rakiste puudumine ja suur ajakulu pidevalt tööpinkide/tööriistade ümberseadistmisele erinevate tööprotsesside läbiviimiseks ja tihti puuduvad ka efektiivsust tõstvad tööpingid. Kui on vaja rohkem korpuseid siis tasuvus efekti annaks head vastavad tööriistada, eelnev vajalike rakiste valmistamine ja konveier meeodil tootmine ehk ühte tööoperatsiooni näiteks mingit lõiget sooritatakse korraga sadu ja tuhandeid kordi. Kui siiski on soov hobikorras selline töö ettevõtta või on lihtsalt palju aega ja vähe raha siis järgmisena tekib küsimus millisest puit materjalist tarud teha. Kujupüsivuse saavutamiseks peab puit kindlasti olema kuiv ja mädanemis tunnusteta, muidu võib puidu kuivades tekkida mahu kahanemised ja keerdumised, mis välenduvad jälle korpustevahelistes pragudes ja mesilaskäigu vahed võivad muutuda valeks. Täispuit tarude puhul on alati dialemma kui paks peaks olema korpuse sein. Mida õhem on sein seda odavam tuleb omahind ja lihtsam on leida ka selle tarbeks sobivat puitmaterjali aga samas jääb taru väga külmaks ja ei ühildu nii hästi teiste tootjate korpustega. Samas mida paksema seinaga taru seda raskem on seda tõsta. Täispuidust korpuste puhul ongi kõige suuremaks miinuseks nened suur kaal. Teiseks miinuseks on muidugi see, et puidust tarud on külmad. Mesilased küll otseselt külma ei karda aga soojema taru puhul kulub talvesööta oluliselt vähem, kevadine areng on kiirem ja mesilased peavad vähem ennast kulutama soojatootmisele. Täiskorpuse seina paksus kus mesilased ka talvituvad võiks ikka 3,8-4cm lähedale jääda. Suvised magasini korpused võivad olla ka õhemad näiteks ca 2,5 cm paksud. Olulisi piiranguid taruseina paksusele seab ka kaubanduses pakutav puitmaterjali ristlõike valik. Kui suuremal hulgal tarusid toota siis saab ilmselt mõnest saekaatrist sellise laua/prussi ristlõike nagu soovid aga paari laua pärast ei hakka keegi oma saage ümber seadistama ja tuleb leppida sellega mida kaubanduses pakutakse. Kõige lihtsam oleks valmistada taru korpuseid liimpuitkilbist aga see on paraku liiga kulukas. Teine väga sobiv variant oleks teha 32mm põrandalauast, kus saaks ära kasutada põrandalaua punn/soon ühendusi.Paraku on enamus põrandalaudade alumisele poolele freesitud sooned, mida taru puhul ei oleks vaja. Ekspordiks valmistatakse põrandalaudu ka ilma nenede soonteta aga nende leidmisega peab natuke vaeva nägema. Osad valmistavada tarusid ka 45×45 mm prussidest, neid siis omavahel kokku liimides. Miinuseks on jälle taru liigne raskus. Kokkuvõtvalt ütleks, et kui omal puuduvad vajalikud tööpingid puitmaterjali sobivasse paksusesse saagimisel/hööveldamisel siis sobiva materjali leidmine vajab natuke pingutust ja leidlikust.
Kui materjal leitud siis võiks omada mõningaid tööriistu milleta hakkama ei saa. Kui on olemas tööriist(ad) puurimiseks ja kruvide keeramiseks. Ja hea platesaag siis saaks enamus tööoperatsioonid tehtud. Paha ei teeks ka freesi ja järkamissae ja klambripüstoli omamine. Platesaag on sellepoolest hea, et kui ole järkamisaagi ja freesi siis sellga saab ikkagi detailid õigeks pikkuseks lõigata ja L lõiget kasutades valmistada ka vajalikud valtsid. Platesae puudumisel peaks asja äraajama ka juhtsiiniga käsielektrisaag. Vaata videost põhilisi töövõtteid ja nippe korpuse seinte ühendamiseks ja kuidas kasutada platesaagi valtside tegemiseks (Video on vene keeles aga pildikeel räägib iseenda eest.)
Sedasi on siis kõige lihtsam valmistada magasini korpuseid aga põhimõte jääb samaks ka täiskorpuste valmistamise puhul. Detailie võib ühendad kruvide või haakidega ja sellele lisaks soovitaks ühendustevahele lisada ka niiskuskindlat PVA liimi.
Siin veel üks video erinevate nurgatappide valmistamise võimalustest. Kõiki neid võimalusi saab kasutada korpuse nurkade ühendamiseks.
Osad tarumeistrid teevad ka korpuste omavaheliseks ühendamiseks korpuste peale ja alla valtsid. Seda väga ei soovita kuna korpused on üldjuhul rasked ja püsivad üksteise otsas ka ilma valtsiteta. Pigem puidu paisumisel niikusega ei saa korpuseid pärast üksteise küljest lahti ja lisaks jääb korpuse peale tõstmise ajal palju mesilasi korpuste vahele ja lömastatakse.
See on oluliselt soovitatvam variant, sest on oluliselt soojem ja natuke ka kergem täispuidust korpustest. Sellisel juhul valmistatkse puitkarkass mis on pealt ja seest kaetud niiskuskindla vineeriga ja vineeri vahel on soojustuseks polüstureen ja harvemal juhul ka polüuretaan tahvlid. Kuidas selliseid valmistada seda näitab vanameister Jüri Lugus oma videos. Mõõtude osas ei pea teda 100% järgima kuna kasutab oma mõõte aga kuidas tööprotsess käib on siin hästi näha.
Ühlasi näeb ka siin kuidas oma mesitarule katus valmistada ja ühteist veel kasulikku